Milline võiks olla väikese autisti oma pesa?

Miskipärast on paljudele jäänud mulje, et autism võrdub automaatselt ranged reegild, kord, korrapärasus, täpsus, pedantsus ja et sisenedes autisti koju oled sattunud nagu ajakirja näidiskortesisse, kus iga ese on põhjalikult viimse pisidetailini läbi mõeldud ja kõik läigib ning on piinlikult korras... jaa see võibki nii olla, aga kindlasti ei ole see sel juhul väikesele autistile kuuluv tuba.

Oma pesa vajalikkus

Jah, väga oluline on , et väikesel autistil oleks kodus loodud oma ISIKLIK PESA, oma nurk, kus on vaid TEMA ASJAD ja need on täpselt seal, kuhu laps need on pannud. Jah, väike autist vajab oma privaatset ala, oma privaatset kohta, kus mitte keegi ei tohi mitte midagi ilma tema loata puutuda.

Kui ei ole võmalik täiesti oma tuba, kus laps saab vajadusel ukse kinni panna, siis tuleks luua talle väike privaatnurgake. Ja see peaks olema kindlalt piiritletud, eraldatud muust alast kas kapiga, kardinaga, erineva vaibaga, sirmiga... võimalusi on mitmeid, aga oluline, et KÕIK pereliikmed mõitsaksid ning oleks teadlikud, kust maalt algab lapse privaatne ala selles ruumis... ja palun austage tema soovi olla aeg ajalt täielikult eraldatud muust maailmast.

Värvid, sisustamine

Värvid – miskipärast on enamus lapsevanematel lapse toa sisustamine vaid omaenda enda unistuste täide viimine, nad tegelikult absoluutselt ei kuula, mis on lapse soovid ja teevad valiku vaid enda soovide järgi... Siinkohal mõtleb kindlasti enamus, et MINA küll sinna ei kuulu, sest meie arutasime oma lapsega kõik enne omavahel läbi....

Aga kas see ikka oli nii?

Kui nüüd meenutada kuidas see lapse toa sisustamine käis, siis enamasti on see toimunud selliselt, et kõigepealt küsid sa lapselt, mida ta tahab? Mis värve, mis mööblit, mis on tema soovid... jne

Ja järgmisel hetkel hakkad sa alatedlikult kõiki tema valikuid maha tegema: „No ma ei tea..., see on liiga tume, no see ei sobi ju sellega kokku, no kardinad võiks ikka sellised olla, no laud võiks ikka korralik olla...jne jne“ Nii, et tegelikult oled sa sisustanud oma lapse toa OMA soovide ning OMA maitse järgi ja tegelikult sa ei ole arvestanud, millised oleks olnud sinu lapse tegelikud soovid... Jah, loomulikult ei pea see alati nii olema, aga üsna tihti siiski.

Toon mõned näpunäited sisustamise osas, ehk, et kui vähegi võimalik, siis millised oleks väikese autisti tegelikud soovid:

VÄRV- see on väga individuaalne, aga üldjuhul olen oma laste puhul märganud, et mõlemad eelistavad väga tumetat tooni. Tütar soovis süsimusta tuba (ja selle ta ka sai) ning poja soov oli sinistest toonidest üks tumedamaid nn. „Pätsi sinine“ ehk see „Royal blue“ kõige tumedam toon.

Jaa... need tumedad toonid võivad ju mulle tunduda sünged, jaa, need teevad visuaalselt toa väiksemaks, ja võimalik, et Feng Shui järgi on see samuti vale.. ja võimalik, et see ei sobi kogu muu sisekujundusega kokku... aga see on sinu väikese autisti soov. Sa küsisid, mis on tema soov ja sa said ausa vastuse. Austa siis tema soovi. See on ju TEMA TUBA ja TEMA VALIK.

Sisustus – siinkohal on kindlasti vajalik eelnev „läbirääkimine“, sest ilmselgelt ei mahu kõik lapse soovid ühte väikese autisti tuppa ära 😊

Jah, voodi, kapp, laud, riiul jne... on terve rida teatud mööbliesemeid, mis on paratamatult vajalikud, aga on veel terve rida lisavõimalusi, mis muudavad selle ruumi/ala väikesele autistile turvaliseks pesaks.

Toon mõned lihtsad näpunäited oma kogemustest, mis mahub ka väiksesse elamisse ära:

* PALLIMERI + BASSEIN – ideaalne koht mängimiseks! Ostsin selle õue mõeldud täispuhutava basseini (ei võta palju ruumi) ja pallimere pallid. Poiss ei osanud veel kõndida, aga sinna sisse roomata oli eesmärk omaette. Pallid sai kõik ühte suunda basseinist välja loobitud ja siis järgmise tegevusena tagasi basseini loopida. Hea rutiinne tegevus, samas ka käeline tegevus ja piisavalt käepärane, et selle tegevusega toime tulla. Kui sellele veel telk peale panna, siis ongi loodud privaatne pesa, kuhu keegi ei sisene😊

* KIIK – jah, kiik võiks olla kindlasti ka toas. See võib olla, kiikhobune, rippkiik, misiganes, aga usun, et igas kodus on ruumi vähemalt ühele kiigele. Selle võib ju kinnitada kasvõi uksepiida külge. Mingi võimaluse ju ikka leiab.

* JOONISTAMISE SEIN – ei,ei, see ei pea olema see moodne mustaks värvitud sein, kui vähegi võimalik, siis võiks lihtsalt olla üks nn. vaba sein, kuhu „väike proffessor“ saaks oma märkmeid teha. Sinna saaks kleepida oma käe järgi oma loomingu või misiganes... Mingil hetkel ei ole näiteks lapsel paberit käepärast, aga tekib mingi mõte, mille tahaks kohe teostada ja siis lähebki käiku sein. Minu poiss õppis sel moel näiteks ronge joonistama – no loogline ju! Rong on niiiiiiii pikk, et see lihtsalt ei mahuks ju ühelegi paberile. Ta alustas põrandalt ja joonistas punase rasvakriidiga vertikaalselt terve seina ulatuses rongi... nii kõrgele, kui tooli pealt käsi ulatus. Ja seda igasse tuppa ja igale poole, kus oli piisavalt suur ala ja kuhu ta polnud veel eelnevalt rongi joonistanud... no oli ju vaja mitu korda harjutada, et rongi joonistamise selgeks saaks. Kui siis selgitasin, et seina peale ei ole mõstlik joonistada, sest seda rasvakriiti ei kata pärast enam ükski värv korralikult, siis sai poss kohe aru, et see pole lubatud.... järgmisel päeval olid kõik aknapõsed punaseid ronge täis joonistatud – see pole ju sein 😊

* LASTE TEEMAVAIP – jah, ma mõtlen neid autotee vaipu jne. Tüdrukul oli näiteks selline kullakaevanduse, rantšo ja salooniga vaip, kus oli olemas ka pank ning vangla. Ta sisustas selle vaiba alati kindermuna kujukestega, ühel hetkel oli see vaibal asuv „linn“ nii tihedalt asutsatud hobuste, kanade, ja muude asukatega, et sinna polnud võimalik peale astuda, kui ei tea „salateid“... ja õhtul läksid kõik vidinad tagasi kasti ning järgmisel päeval võis kõik alata algusest 😊 Poisil muidugi käis sama teema autodega. Kusjuures need ei sõitnud põrr-põrr mööda teid, vaid ta sisustas alati aoutparklaid, ehitas neid mitmekordseteks, et kõik ta autod parklasse mahuksid. Kõik autod alati olid korrapäraselt ritta laotud. Samuti oli olulisel kohal kõik treilerid, kaubikud, bussid, järelhaagised... jne. Ja nagu tüdrukul, nii ka poisil oli päevast päeva sama tegevus- ehitab üles ja õhutuks paneb kõik karpi tagasi. Jah, poiss pakkis kõik õhtul tagasi pakendisse, kõik õpetused ja ostutšekid, kõik kuni kilekotini, millega see poest osteti – kõik oli sama tähtis ja vääris säilitamist 😊

Lomulikult oli ka suuremaid „projekte“, mis võisid venida nädala või isegi nädalate pikkuseks ja siis ei tohtinud MITTE KEEGI neid pooleliolevaid „projekte“ puutuda, veel vähem ära koristada!

See vaip ei pea olema suur, piisab ka 1,5x1,5m2, sellise pinna ju ikka saab lapsele oma mängudeks eraldada 😊

 

Mis veel võik väikese autisti pesas olla:

Liivakell – liiva voolamist on superhea jägida

Mullitoru“ või „mullilapm“ – ma ei tea, mis on nende asjade täpsed mimetused, aga mõlen neid läbipaistvat vedelikku täis torusid ja lampe, kus värvilised värvi“klimbid“ üles alla venivad/tilguvad 😊

Fiiberoptilised/kuidoptilised seadmed, valgustid, traadid jne – no selles osas on valik suur, igaühele leidub midagi

Värviline taskulamp – väga oluline tarvik väikese autisti „sala koopas“.Teki all, telgis, niisama pimedas... valguse muutumine, selle jälgimine, see kõik on huvipakkuv.

Newtonpendel – ma ei tea, kas see just kõigile sobib, aga minu polsile väga

 

Mänguasjad, mis aga kindlasti peaks olemas olema:

* kuju ja värvi sobitamise või sorteerimise mänguasjad

* rongid ja rongiradade mänguasjad ja/või mingi järelkäruga sõiduk, mille kulgu saab jälgida

* Duplo, Lego ja muud ehitusmänguasjad

* „vannimänguasjad“ – need ei pea ilmtingimatta olema spetsiaalselt poest selleks otstarbeks, sobiv on ka olemasolev värvi muutev „Hot Wheels“ auto või poni, kellel vees kiharad värvi muudavad. Oluline, et ka vanni minnes oleks traditsioon – samad mänguasjad, sama rätik, sama kellaaeg jne

Raamatud:

Siin on muidugi jälle väga lai skaala, mis kellelegi sobib, aga raamat peaks olema mingi tegevus, mis pakub huvi, tekstile lisaks võiks olla kindlasti ka midagi muud põnevat.

Mõned näited:

* „Klappidega“ raamatud (avad mingi klapi ja selle alt leiad midagi põnevat)

* Puzzle raamatud

* Raamatud, mis julgustavad lugejaid puudutama ja tundma erinevaid tekstuuri ja kangaid

* Laste sõnaraamatud (sageli piltide või tuttavate objektide fotodega)

* Faktilised ramatud

 

// ...need olid tegelikult vaid mõned üksikud mõtted ja minu poolsed nõuanded. Eks iga laps on erinev ja samuti on ka soovid erimevad... ... tahtsin lihtsalt teile meelde tuletada, et püüdke mõista ja arvestada oma laspele turvalist pesa luues ka oma lapse soove...//

 

/ASPIE-CHAT//