Autism ja kõnepuue.

 

On oluline mitte seostada lapse arengut ja kõrvalekaldeid vaid mingi ühe kindla spektrihäire või teguriga vaid tunnistada, et see on sageli mitmete erinevate tegurite omavahelise keerulise vastastikuse mõju tulemus.

Mitte alati, aga sellegipoolest üsna tihti kaasneb autismi diagnoosiga ka suuremal või vähemal määral kõnepuue.

Neist sagedasemad on:

1. Ehholaalia ehk kajakõne

2. Kogelus

3. SLI ehk specific language impairment

1. Ehholaalia ehk kajakõne - tahtmatu kuuldud sõnade ja fraaside järelekordamine. Inimesed, kellel on ehholaalia, kordavad järgi helisid ja fraase, mida nad kuulevad. Kuuldud sõnad ei pea pärinema vahetult teiselt inimeselt, vaid võivad olla kuuldud raadiost, telerist või mujalt. Ehholaalia võib olla kohene (immediate) või hilinenud (delayed). Sageli võib ehholaalia olla katse suhelda, keelt õppida ja keelt harjutada. Mingis kindlas lapse kõne omandamise arengu staadiumis loetakse seda täiesti eakohase esineva nähtusena. Autismispektrihäire puhul aga esineb ehholaalia sageli patoloogiana, mis on püsiv. Patoloogilise ehholaaliaga inimestel on probleeme oma mõtete väljendamisega ja sel põhjusel võivad nad olla ka võimetud efektiivseks suhtluseks.

2. Kogelus - kõnehäire, mis tekib inimese tahtest sõltumata ja mida inimene tihti kontrollida ei suuda. Need on kõnetakistused, mis avalduvad tüüpiliselt: * häälikute, silpide või ühesilbiliste sõnade kordustena (ko- ko- ko- kordustena) * häälikute venitusena (vvvvvvenitusena) * õhuvoo või kõneaparaadi täieliku blokina Kõnetakistustest kujuneb elu jooksul enamusel inimestel, kes kogelevad, välja ka teisene ehk sekundaarne kogelus, st. kogelusega seotud mõtted, tunded ja käitumisviisid. Näiteks võib inimene tunda ärevust sotsiaalsetes situatsioonides ja piinlikkust oma kogeluse pärast. Kuigi kogeluse täpseid põhjuseid ei ole tänapäevani suudetud seletada ja seda ei saa seostada otseslt autismispektrihäirega, näitavad uuringud, et tegemist on isiklike eripärade ja keskkondlike faktorite koosmõjuga. Mitmed ajuuuringud näitavad, et kogelevate inimeste aju funktsioonides esineb normist kõrvalekaldeid. Enamusel inimestest asub kõnelemist koordineeriv piirkond vasakus ajupoolkeras. Kogelevate inimeste vasaku ajupoolkera osad keskused on alaaktiveerunud ja parema ajupoolkera samad piirkonnad on üleaktiveerunud võrreldes mittekogelejatega ning seda ka sujuva kõne puhul. Selle teooria kohaselt arvatakse kogeluse põhjuseks olevat vastavate piirkondadede halb koostöö, mille kiire töötamine on vajalik sujuvaks kõneks. Geneetilised uuringud on näidanud, et kogelust soodustavad faktorid võivad olla päritavad ja enamasti kehtib see poiste puhul. Poiste seas on levimus 3-4 korda suurem kui naiste seas. Ja veel: Kogelus ei ole seotud intelligentsi või psüühiliste probleemidega. Paljud tuntud inimesed on kogelenud, näiteks Winston Churchill, Inglismaa kuningas George VI, Marilyn Monroe, Scatman John.

3. SLI ehk specific language impairment  – see on diagnoos juhtudel, mil teised seletused ja põhjused lapse võimetusele keelt omandada ei pea paika aga lapse keeleline võimekus testitulemuste järgi on keskmisest madalamal tasemel.

Samas on aga lapsel olemas võime ning eeldused keelt omandada:

* Mitteverbaalne IQ vähemalt 85 punkti

* Normaalne kuulmine, ei ole olnud korduvaid keskkõrvapõletikke

* Oraal-motoorsed struktuurid on terved ja funktsioneerivad

Kuigi osa SLIga lastest jõuab aja jooksul eakaaslastele keelelises arengus järele, jääb enamus siiski teistest keeleliste oskuste osas maha ka hilisemas eas ning neil on sageli raskusi lugemisega ja akadeemilise edasijõudmisega. SLIga lapsed ei ole väga suhtlemisaltid ning neil võib olla kalduvus võtta öeldut sõna-sõnalt. Kui laps ei saa aru vihjetest, kaude ütlemistest, halvendab see tema suhteid kaaslastega. Samamoodi võib suhteid kaaslastega halvendada sõnade väärkasutus, mis tuleb sõnade tähenduse pinnapealsest teadmisest, näiteks teise valetajaks nimetamine, kui teine faktidega eksib.

Ka selle diagnoosi puhul ei saa seda seostada otseslt vaid autismispektrihäirega. Geneetilised uuringud on tõestanud, et SLI on geneetiline haigus , mis omakorda võib (mittte alati) olla omakorda mõjutatud pärilikest mõjudest. SLI-d ei põhjusta tavaliselt vaid ühe konkreetse geeni mutatsioon. Praegused tõendid näitavad, et on olemas palju erinevaid geene, mis võivad mõjutada keeleõpet ning millest igaühel eraldi võib olla vaid väike mõju.

Seetõttu on oluline mitte seostada lapse arengut vaid ühe teguriga ning tunnistada, et see on sageli mitmete tegurite vahelise keerulise vastastikuse mõju tulemus. 

//ASPIE-CHAT//