Lapse elu aspergerina millisena ta tajub maailma, mis häirib - siin on kirjeldused läbi tema enda mõtete...

 Seekord edastan ma oma lapse mõtted.. ehk, et milline on minu lapse elu aspergerina läbi tema enda simade.

Oma eelmises postituses üritasin ma välja tuua selle, mis mind ennast läbi aegade kõige rohkem on seganud.

Seekord otsustasin välja tuua oma aspi-lapse häirivad asjad.

Vesteldes ühel õhtul oma lapsega selgus, et ka temale on üheks suurimaks segavaks väliseks häirijaks helid.

Üritan nüüd need mõtted edastada läbi tema enda väljenduste ja põhjenduste (küsisin kõigepealt, kas ma tohin tema mõtteid siin jagada ja ta lubas 😊)...

Kuna tegemist ei ole minu enda looga, siis püüan need mõtted edastada võimalikult sellisena, nagu mu laps neid meeleolusid ja tundeid mulle hetkel kirjeldas.

Jah, taaskord ma ei eelda, et see tekst kõigile arusaadav on, aga see polegi selle loo jagamise eesmärk. Tahan lihtsalt edastada minu ja lapse omavahelise dialoogi (kaks aspit omavahel mõtteid jagamas), et läbi oma lapse kirjelduste ja vastuste jagada tundeid ja mõtteid, kuidas kirjeldab aspilaps ise seda, mida ta ühes või teises olukorras tunneb, kuidas ja mismoodi ümbritsev keskkond teda mõjutab ja mis teda ühes või teises olukorras häirib....

Toon siin välja mõned mu lapse näited, kus ta kirjeldas mulle helisid, mis teda segavad igapäevastes tavaolukordades kõige rohkem, ning mis enamjaolt teistele arvatavasti nii häiriv ei ole.

Esimese asjana tõi laps välja MATSUTAMINE

Väga paljuski kattus see sama kirjeldusega, mis mul endal: söögilauas matsutamine ja söömisel tekkivad helid härivad ka teda väga. Ma ei ole sellest temaga eelnevalt rääkinud, aga mingilmääral olen seda märganud jah. Ta tõi suht sarnaseid näiteid, ja kirjeldas väga ilmekalt miks see teda häirib. See selgitab ka selle, miks ta mõnikord lihtsalt ütleb, et ta ei soovi seda toitu praegu süüa, samas teises olukorras sööb sama sööki meelsasti 😊

Samas lisas ta aga juurde: „Mind aga näiteks absoluutselt ei häiri, kui meie koer söömisel sarnaseid helisid teeb – matsutab, ahmib toitu, närib valjuhäälselt oma krõbinaid või lahmab keelega vett. Mind segavad inimesed kes sedasi teevad – loomad mitte, sest loomade puhul see on ju normaalne.“

Teine väga häiriv heli on ELEKTER

Nagu juba oma eelmises postituses kirjeldasin, siis kodus „loksub“ aja jooksul enamus häirivaid asju kuidagiviisi ise paika. Samad tuttavad helid, tead mis seda tekitab, tead kaua üks või teine heli kestab ja miks... Aga minu laps tõi sellegipoolest tähtsuselt teisena välja ühe huvitava heli, mis teda nii koolis, kui ka kodus häirib ja selleks on ELEKTER.

Jah... mõtelsin sellele ning avastasin, et jaa, see häirib ju tegelikult ka mind ennast ning nii kummaline, kui see võib mõnele tunduda, siis jah, elekter teeb tegelikult ju samuti heli, mida paljud meist võib-olla ei kuule, või kui kuulevad, siis see neid ei sega. Aga meie kuuleme ja see pinin häirib meid.... Olen lihtsalt aastatega juba harjunud (õppinud taluma) selle taustal oleva kõrge vilinaga, mis on paar oktavit kõrgem kui näiteks sääse pinin. See vaikne kõrge heliga pinin, vilin, surin piniseb mul tegelikult pidevalt kõrvus, eriti siis kui ümbruses on pealtnäha täielik vaikus. Kui looduses on elektriliinid (ei pea olema need võimsad surisevad kõrgepingeliinid, vaid kasvõi need tavaised madalpinge omad), siis kuulen ka seal pininaid ja surinaid.

Eraldi pinin on muidugi veel igasugused adapterid, lambid, külmik ja muud kodumasinad, mis jäetakse pistikusse ka siis kui neid ei kasutata, no ja lisandub muidugi veel erinevate helidega seadmete ning kodumasinate mootoritest tekkiv heli. Adapterite ja laadijate pinisevat heli kuuleme me ka siis, kui taustal mängib telekas või muu tugevam heli tekitaja... jah, nii see on, meie kuuleme sellegipoolest ka läbi üldise müra seda vaikset nn. elekrti surinat.

Laps ütles ka seda, et „Koolis klassiruumis näiteks kontrolltöö ajal kui klassis on vaikne, siis segavad lambipirnid mõtlemist.“ Ta selgitas seda selliselt: „Lambipirnid surisevad klassis üsna kõvasti. See mind muidu väga ei häiri, aga kui ma näiteks ei mõtle, et nagu üks mõte saab otsa ja ma tahan edasi mõelda, siis kuulen neid lambipirne ja siis see segab mul mõtlemist“

Veel häirib teda...

KELL

„Tiksuv kell tiksub peas ka siis, kui kella tegelikult enam kõrval polegi“ Ja väga häirivad ka igasugused SIREENID Suitsuandur, taimer, munakell, kiirabi, tuletõrje, politsei – see kõik lõikab kõrvust läbi ja segab mõtlemist.

Ta tõi näite: „Kui muidu autod liiguvad siis on selline ühtlane kõva müra ja sellega ühtlase müraga kõrv lõpuks harjub aga hädaabi auto on nagu mingi „karjuv“ auto, kes tuleb nurga tagant suure kisaga karjudes teisi segama, mind ja minu mõtteid samuti 😊 „

--- --- ---

On veel terve rida helisid, mis meid kõiki igapäevaselt ümbritsevad ja mida me tegelikult kuuleme suuremal või vähemal määral kõik. Need helid võivad ka suuremal-vähemal määral meid häirida, aga enamus inimesi suudavad ennast sellest mitte mõjutada lasta ning selle häiriva heli oma peas väja lülitada. Autistil see aga igakord ei õnnestu. Näiteks mul endal on tihti väga keeruline keskenduda kõrval oleva inimese vestluse kuulamisse, kuna mingi taustaheli taob mul nii kõvasti peas, et ma lihtsalt ei kuule, mida inimene minuga mu kõrval räägib...

Seega ma ei too siin välja mitte neid asju, mis meile EI MEELDI, vaid neid, mis segavad meid tavalisel hetkel tegemast tavalisi toimetusi. Kuni inimest miski otseselt ei sega, siis seni ei pane ta seda ka nii rõhutatult tähele... Seega võib ka siin nende näidete lugemisel tunduda kogu see tekst on mingi ülepaisutatud liialdus, ja tekib mõte, et“ aga mul on ju kaa täpselt nii ja mind küll see ei sega!“, „mulle kaa ei meeldi, aga mina küll saan ju hakkama...!“, „mina teen siis tavaliselt nii ja nii ja mind siis üldse see ei häiri...“ Aga see pole päris üks ja see sama tunne - meeldimine ja mitte meeldimine/häirimine mitte häirimine/segamine mitte segamine - see ei sega tavalisel inimesel oma tavalisi toimetusi koos nende häirivate helidega edasi tegemast. Meil aga võivad need helid (eriti lõputult kestvad helid, mis ei lõppe ja ei lõppe...) muutuda nii häirivaks, et kogu keskendumine koondub täielikult selle ebamugava tunde vastu võitlemisele... ning see heli häirib/segab/peatab/katkestab meie põhitegevuse, millega me sel hetkel tegeleme. Seega ei saa võrrelda, et mul on kaa täpselt nii.... arvan, et mitte. Me kõik tajume/talume ümbritsevat erinevalt, mõni intensiivsemalt mõni vähem ja pole oluline, kuidas see on teistel – üritan siin lihtsalt tuua näiteid enda ja oma lapse elust, sellest mis MEID häirib ning lahti seletada, et meil on see nii ja meid see tõesti väga häirib 😊

Toon siin nüüd välja veel mõned mu lapse näited, kus ta kirjeldas mulle helisid, mis teda lisaks eelpool toodud näidetele väga segavad igapäevastes tavaolukordades.

Taas on need tema enda kirjeldused ning tekst tema enda sõnadega:

TERAVAD PLÕKSUVAD HELID

„Väga häirib pastaka klõbistamine – mitte see kui kogemata või kui keegi hakkab kirjutama, vaid siis, kui seda tehakse meelega edasi ja ei lõpetata...“ „Arvutiklassis segab klaviatuuri klahvide plõksumine. Aga mind ei häiri näiteks arvuti hiire heli, see “klik“ mulle meeldib...“ „Kõik need plõksvud helid mind ei sega, on mingi teatud plõksumine, mida tehakse mitte kogemata juhuslikult, vaid pikka aega ja meelega ja ei lõpetata – see segab väga, aga näiteks see heli ei sega, kui kaks lego klotsi omavahel plõksuga kokku panna....“

LÄRM

Igasugune arutu lärmamine segab. Vahetunnis, koolisööklas, poes, tänaval, kinos, raamatukogus jne

* beebide kisa „Näiteks raamatukogus oleks selline beebi kisa täielik hullus, või kinos, või teatris näiteks...“

* lauanõude-söögiriistade-klaaside klirin „Koolisööklas ma olen juba õnneks sellega harjunud mingil määral, sest muu kisa ja lärm on seal nii tugev, et ma eriti ei kuulegi seda klirinat enam...“

* jalanõudega tekitatud lärm „Näiteks kui jalanõusid lohistatakse vastu põrandat, see heli häirib“ „Aga kõige jubedam on nüüd viimasel ajal tekkinud selline heli, kui kummijalanõu või märg jalanõu kriiksub põrandal. Seda tehakse praegu väga palju meelega, mitte kogemata selline üksik kriuks, vaid näiteks söögi ajal sõõgilauas hõõrutakse meelega neid kummitalaga lalanõusid edasi-tagasi vastu põrandat, et meelega seda heli tekitada...see on selline väga häiriv heli, nagu lind vilistaks kõrva ääres...see väga häirb, sest seda tehakse meelega, mitte kogemata ja siis ma ei saa süüa enam edasi rahulikult...“

*kriuksuva ukse kääksutamine „Mind ei sega, kui uks lihtslt kriiksub ja et keegi tuleb siis sealt sisse-välja. Siis on see kindel heli ja see kestab mingi kindla aja. Aga väga häirib, kui uksest tullakse näiteks liiga kaua sisse ja see heli vahepeal jääb seisma ja ma juba ootan pingsalt, millal teine pool sellest helist ära tuleb, või kui keegi avastab kriuksuva ukse ja siis meelega hakab seda ust niisama edasi-tagasi kääksutama...“

* tooli krigin „Samamoodi kui uksega, ei meeldi kui meelega kriuksuvat tooli kääksutatakse“ * üksteisest üle rääkimine, läbisegi korraga rääkimine, näiteks see üldine lärm vahetunnis, kus kõik kisavad korraga

Selle kohta tõi ta ühe ligi 7 aastat vana näite, kui töötasin tol ajal tõepoolest ühes väga lärmakas ettevõttes, kus telefonid helisesid tõesti läbisegi ja kõik rääkisid läbisegi üksteisest üle. Laps ütles, et tal on meeles, kuidas ta oli üks kord mul töö juures kaasas ja seda olukorda mulle tol korral kirjeldas: „ Lärmavad, nagu paanikas segane elevandikari kõik koos kõva häälega 😊“ ...

Ja on veel asju, mis lisaks helidele häirib, näiteks:

ERE VALGUS (silmadel on valus)

„Liiga ere valgus segab. Liiga ere valgus, see on nagu näiteks päike, mis on liiga ere, et sinna vaadata, et kui näiteks tahaks vaadata palli, aga ei, ma ei saa sinnapoole vaadata, sest hoopis ere päike vaatab mulle vastu...Samamoodi on ka ereda valgusega, simadel on valus...“

PIMEDAST VALGEMASSE KOHTA MINEK (silmadel on valus)

„see on samuti väga ebamugav, aga ma olen rääkinud ka teistega sellest ja selgus, et ka neid see häirib, seega ma ei saa olla väga ainus, keda see häirib...“

KÕHUVALU

„Halb toit tekitab kõhuvalu. Mitte see, mis ei meeldi, vaid see, mis ei kõlba, aga see pole mul igapäevane, vaid juhtub suht harva...ainult mõned korrad kuus...“

PEAVALU

„Liigne palavus, umbne buss, köetud ruumid, päiesepaisteline ilm tekitab peavalu.“

KÕIGE ROHKEM ELUS MIND VÄGA HÄIRIVAD KÕRGED TEMPERATUURID

(täpsustan, et teda ei häiri mitte troopikakuumus, vaid teda häirib see, kui ta ise seest kuumaks läheb...)

„See tekitab minus halva ja kannatamatu tunde, nagu ahjus oleks, või nagu mingi tulise leegi keskel hõõguks...“ Ja veel: „Mind häirib igasuguse asja meelega, kiusuga tegemine: hääled, kiusamine või kui tehakse mingit asja kiusu pärast ja meelega... “

____ _____ _____

Ma ei lisa siia selle loo juurde mitte mingeid omapoolseid arvamusi, mõtteid, kommentaare ... Ma ei jaga seekord siin ju oma mõtteid...

Jagasin vaid üht oma lapse lugu tema enda sõnadega :)

Püüdsin edastada vaid seda, milline on minu lapse elu aspergerina läbi tema enda simade.

---

Tänan, et lugesite,

Apsiechat Eesti

 

tagasi avalehele